top of page

Väga tahaks... aga millest alustada?

Updated: Jul 24, 2023


Selles artiklis võtan ma kokku need kõned, mille ma olen saanud ning kus inimesed justkui väga tahaks alustada, kuid erinevatel põhjustel ei oska nagu kusagilt alustada.


Kuna selle artikli lugejatel on kindlasti erinevad põhjused ja ootused, siis ma proovin selle artikli nii üles ehitada, et annan probleemile kohe ka vastuse. Siis ei pea sa lõpuni lugema, kui sind puudutav küsimus on artikli eesosas.


AGA PS!PS!PS! Kui sul ei ole võrguenergiat, pead sa oma hübriidinverteri seadistama nii, et peamine energiallikas on aku ja lisaks pead seadistama, et päike laeb kõigepealt akut ja siis alles annab seadmetele (aitäh Andreasele). Asi selles, et hübriidinverter vajab otse päikesest toodetud energia tarbijatele andmiseks suurt (120-150V) sisendpinget, alla mille inverter ei tööta. Aga selle kompenseerimiseks peab sul olema korralik akupank (15-20kWh).


Inimestel on erinevad põhjused, miks nad kardavad päikeseenergia süsteemi loomisega alustada.


Peamine põhjus on selles, et ei oska. Täpselt nagu iga muu uue tegevusega. Mina olen seda väga süvenenult õppinud umbes aasta ja pilt hakkab juba ette tulema. Lisaks mina testin tooteid, et eraldada terad sõkaldest.


Mulle väga meeldivad inimesed, kes kardavad. See näitab, et nad on intelligentsed. Nad saavad aru, kus on nende tegelik teadmiste piir, ei kõvata ning hakkavad oma teadmiste piiri laiendama. Ka minu kodulehe eesmärk on natuke sellel kaasa aitamine.


Mitte oskamine on kartuseks, et raha läheb raisku. See kartus on õige. Kui alustad vale süsteemi suurusega (12V, 24V, 48V. PS! 36V sobib hästi vaid võimsamate tõukerataste laadimiskeskuste jaoks), siis selle muutmine läheb väga kalliks maksma.


Kuna huvi päikeseenergia osas on tohutult kasvanud, siis iga "ärimees" proovib seda ENDA kasuks ära kasutada. Sinu soovid neid vähe huvitavad. Kindlasti on erandeid, kes pakuvad sulle sinu tarbimisest lähtuvat süsteemi suurust, kuid sellel on oma hind.


Samas ei ole selline maksimaalsest tarbimisest lähtuv lähenemine taskukohane, sest kohe oma maksimaalse tarbimise üleviimine päikeseenergiale on erakordselt kallis lõbu. Kuigi sõna kallis on suhteline, siiski, ma usun, räägin ma vähemalt 95% inimeste eest.


Seega pakutakse kohe võrku müümise süsteemi ehk GRID-TIE süsteemi. JAH - võrku müümise süsteem on PALJU odavam esmajoones paigaldada, kui salvestusvõimalusega süsteem, sest akud maksavad palju.


See on mugav lahendus paigaldajale, sest load peab omanik ise üldjuhul välja ajama ja maksma, paigaldaja tuleb paneb inverter, kahepoolse lugeri, paneelid, ühendab, tellib testimise või testib ise, ajab välja loa kasutamiseks (kindlasti las paigaldaja seda teeb). Selline süsteem ei ole iseenesest ju halb - hea aasta korral pead sa vb oma taskust lisaks süsteemi paigaldusele maksma ehk ühe kuu või kahe kuu elektritarbimise eest. Ülejäänud on tasaarveldusega aasta lõikes kaetud.


Pole üldse halb, kuid halvaks muudab selle tõsiasi, et kui ei ole päikest ja kui ei ole võrguenergiat, siis KA SINUL EI OLE ENERGIAT!


Selleks, et sinu energiasüsteem oleks toimepidev, on sul vaja energiat salvestada ja seda tehakse akudega. Aga sa pead arvestama, et iga inverteriga akusid ühendada ei saa ehk lihtsalt grid-tie inverteri otsa sa akusid panna ei saa.


Seega esimene soovitus sulle on: LASE KOHE PAIGALDADA HÜBRIIDINVERTER (grid-tie võimalusega) . Isegi siis, kui sa kohe ei plaani akusid kasutada. Need töötavad ka ilma akuta, AGA SA JÄTAD OMALE VÕIMALUSE AKUSID JÄRELE PANNA. Selline inverter maksab vaid paarsada eurot rohkem, kuid tasub end hiljem kordades ja kordades ära.


Teiseks küsimuseks on - kui palju paneele. Lihtne vastus on - paneele saad panna nii palju, kuid palju su kontroller/inverter lubab. Iga kontroller (võib olla ka inverteri sisse paigaldatud) omad kahte väga olulist näitajat - maksimaalne paneelide võimsus ehk Wp ja pinge avatud ahelas ehk VOC. Neid sa ületada ei tohi.


Nt 460Wp paneeli VOC on oletame 50Vdc (need numbrid muutuvad vastavalt tootjale, seega ole sina oma paneelide osas tähelepanelik isegi, kui kasutad samuti 460Wp paneele). Kui inverterkontrolleri näitajad on 10000Wp paneele, 500Vdc, siis kuigi paneelide maksimumvõimsuse järgi saaksid sa panna üle 20 paneeli (10000/460=21 paneeli), siis VOC puhul pannes need kõik ühte stringi ehk seeriasse ehk jadamisi 21*50= 1050Vdc ehk KAHEKORDSELT ÜLE. Tulemuseks on mürts ja pauk ja auk rahakotis.


Seega sa peaksid hoopis tegema neist 21st paneelist 3 stringi - 3*7=21 paneelt. Igas stringis ehk seeriaühenduses on 7 paneeli, koguvõimsusega 7*460=3220Wp ja VOC 7*50=350Vdc. Ja nüüd ühendad need stringid ehk seeriaühendused omavahel paralleelselt ehk rööpühendusena. Rööpühendus tähendab, et liituvad nende jadaühenduste ehk stringide voolutugevused ehk AMPRID, kuid pinge ehk VOLDID jäävad samaks ja samaks jääb ka VOC ehk kuigi sul on pea 10000Wp paneele, on sinu süsteemi VOC vaid 350Vdc.


Selline lähenemine on hea ka selletõttu, et SA EI PEA KOHE PANEMA 10000Wp paneele, sest 21 paneeli maksab ca 21*220= 4600EUR + paigaldusraamid. Aga alusta hoopis ühest stringist ehk 7 paneeli seerias. Selle hind on 1500EUR pluss paigaldusraamid. SEEGA SA JÄTAD OMALE VÕIMALUSE PAIGALDADA HILJEM JUURDE!!!!


Sama on akudega. Sa ei pea akusid kohe panema. Oota paar kuud, kogud raha ja paigaldad esimese 48V 100Ah aku (=5.1kWh, maksab ca 1700EUR kui ostad ALIst). Sellega saad vabalt tagada paariks päevaks toimepidevuse oma külmikule (tarbib ca 700Wh ööpäevas), telekale, pesta pesu (1 tsükkel eco reziimis ca 700Wh), jne. Ehk juba on sul oluliselt toimepidevam süsteem ehk sinu ENERGIAJULGEOLEK on palju parem.


Hiljem lisad juurde samasuguse aku, paigaldad paralleelselt ehk rööpühendusena ja sul on juba 10kW akupank, ja siis veel üks. Eestis võiks iga 1000Wh aku kohta olla 300W paneele. Seega kui 300W on 1000Wh aku kohta, siis 10000W paneelide korral saaksid kasutada vabalt 30kW akupanka. See juba on korralik julgeolek.


Siin tuleb mängu järmine küsimus - aga millised akud? Kohe ütlen, et Li-ION akudest hoia eemale. Need on liiga ettearvamatud, plahvatavad vahel, lähevad põlema vahel, kuigi ka neid on BMS. See mure ja hinna suhe ei soosi nende ostu.


Seega kas AGM või LiFePO4?

AGM on odavam ühekordselt osta. Nt 100Ah AGM (hooldusvaba pliiaku, ei ole ohtlik, võid kasutada siseruumides) maksab Eestist ostes vaid 200EUR, samas kui 100Ah LiFePO4 maksab Alist ostes 400EUR. Kahekordne vahe, kuid jätke meelde mõned olulised erinevused (olen nendest kirjutanud ka SIIN):


- LiFePO4 aku laadimistsüklite arv on 4000 (ca 10+ aastat kasulik eluiga) , AGMil ca 500, nati peale (3 aastat kasulik eluiga, kuigi osad müüjad, ka Eesti omad reklaamivad ka kui 10 aastat eluiga :) ). Kasulik tähendab, et peale seda aastat on vähemalt 80% aku mahtuvusest veel järel.


Aga ka AGM akude arendamine ju käib ja mõned tootjad julgevad eluiga 7 aastat lubada (kui hoida seda temperatuuri 20kraadi). 30 kraadise temperatuuri korral lubavad ka nemad vaid 3-4 aastat. Seega selleks, et AGM akud kestaks kauem, pead sa lisaks ideaalsele laadimisele tagama ka nende asukohas madala temperatuuri. Kes valdab inglise keelt, see oskab ka otsida viiteid (ma teadustöödele enam ei saa viidata, kuna sina ei pääse ligi - pead õiguse ostma).


ARVESTA, et hea diili ja ideaalse kasutamise korral peavad su AGM akud vastu vaid 3-4 aastat, mitte rohkem. Ükskõik, mida sulle lubatakse. JA MIS KÕIGE OLULISEM TEADMINE - AGM AKU DOD EHK KASUTAMISE SÜGAVUS EHK KUI PALJU SA AKU MAHTUVUSEST ÄRA KASUTADA VÕID (ilma aku eluiga vähendamata), ON NIGEL 50% :). Ehk samas mahus kasuliku energia tagamiseks peab sul olema ca 2x ROHKEM AGM akusid, võrreldes LiFePO4 akuga (DOD 80%-90%):=. Odamad my a.s.


Seega AGM akud maksavad 2 korda vähem, kuid peavad üle 3 korra vähem vastu, on keskkonnavaenulikud (plii), kaaluvad 2 korda rohkem, laevad 3 korda kauem, sisaldavad 2 korda vähem kasulikku energiat.... Aga ühekordsel ostmisel on odavamad, kui LiFePO4.

AGM 10 aastat eluiga kehtib pigem siis, kui sa hoiad seda laos :) :) :)


Aga kui sa tahad esmajoones ikka ka võrku müüa, siis see pole mure - need hübriidinverterid on erineva seadistusega, kus sa saad valida režiimi, kus peioriteet on hetketarbimise rahuldamine, teine prioriteet on ülejäägi võrku müümine ja alles kolmas on aku laadimine. Või seadistad kõigepealt hetketarbimise ning akulaadimine on teine ja alles siis müüakse võrku. Või müüd kohe võrku. Seda pead enne hübriidinverteri valikul vaatama, mis režiimid on.


Ja siis tuleb ka teine tegelikkus maapeale tagasi - sul ei ole võimalik täielikult päikesele üle minna, sest 3 kuud aastas meil pole päikest :). Ma tean, sest mul ju endalgi 48V ja 12V süsteem üleval. Heal juhul toodavad 10% sellest, mis kevadel.


Seega talvel on sul kindlasti vaja generaatorit või siiskasutad võrguenergiat. Võrguenergia on mugav- kui sul on hübriidinverter, siis see ise lülitab end võrguenergiale, kui päikeseenergiat või akus olevat energiat ei ole piisavalt. Generaatoriga pead ise möllama, seda peab vähemalt iga kuu testkäivitama, õli vahetama, tankima, hooldama. Generaatori töös hoidmine on väga kallis - kütus maksab väga palju ja 20l kolme-nelja päevaga ära kasutada pole mingi probleem.


Seega jõudsime teise küsimuseni - kas päikeseenergia või generaator?


Siin siis on vist paslik natuke enne küsimust täpsustada - kas salvestusvõimekusega päikeseenergia või korralik generaator?


Hea küsimus. Mul pole õrna aimugi. See sõltub sinu asukohast ja sellest, kui tihti ja kui kaua elekter ära on.


Ma kombineeriks - ma ostaks vähemalt 5kW akupanga, et see tagaks mulle oluliste seadmete jaoks pideva energia juhul, kui võrguenergia on ära päev või paar, samas kindlasti ostaks ka generaatori, kui võrguenergia katkestused on pikemaajalisemad, kui 3 päeva. Sellega tagad sa selle, et paned geneka päevaks tööle, laed täis oma akupanga, pesed pesu, käid ise pesus ja öösel vaatad telekat ikka aku pealt ja ei pea kulutama kütusele.


Peab meeles pidama, et genekas võtab üsna sama palju kütust, kas sul on järel 300W võimsust või 1500W võimsust. Mõistlik on seda kasutada nii, et teed oma suuremad tarbimised ära, samal ajal laed akud täis ja siis puhkad.


Ööpäev läbi genekaga möllata on erakordselt tüütu ja kallis töö. Aga....5kW LiFePO4 aku maksab 1700 EUR. Kui sinu aeg ei ole sulle tähtis, siis oma lahendustest pead sa sellega arvestama.


Kokkuvõtteks.

Päikeseenergia ei ole imerohi kõikide hädade vastu. See on üks üsna hooldusvaba lahendus, mis toob sulle kasu. Kasu kas siis rahaliselt (kui müüd võrku) või tagab sulle ka lisaks energiajulgeoleku.


Kuidas sellel on omad miinused. Talvel oled üsna energiavaba päikeseenergia mõistes. ca 3 kuud meil head päikest pole. Parim päike on veebruari lõpust, märts, aprill, mai. Suvel on küll palju päikest, kuid temperatuur on ka kõrge ja paneelide tootlikkus langeb. Sügisel seevastu jälle hakkab päike madalamalt käima ja kuna paneelid on fikseeritud, siis head päikest langeb neile vähem ja vähemat aega.


Alusta korralikust võimsast kontrollerist või inverterist (kus on kontroller sees). Võta kindlasti hübriid, isegi siis, kui plaanid vaid müüa. Sa jätab omale vabaduse hiljem lisada.

Alusta vähestest paneelidest ja väiksemast akupangast. Pane esmajoones päikese ja aku peale oma olulised seadmed - külmik, raadio, telekas. Mis iganes on sulle oluline.


Kui tahad õhksoojuspumpa aku peale panna, siis pead selle tarbimise reaalselt wattmeetriga ära mõõtma. Võimsus ei näida sulle midagi. Sea see nt 18 kraadi peale ja mõõda 24h, eemaldades muud kütteseadmed, mis elektrikatkestuse korral muidu ei tööta. Või siis mõõda 48h, kui kasutad lisaks ka ahju või pliiti. Õhksoojuspump reguleerib ise automaatselt oma tööd vastavalt temperatuurile.





Recent Posts

See All
bottom of page